Kolmapäev, 3. aprill 2019

KUI SA KASVATAD LUFFAT...

... siis pead varuma kannatust.
Seda läheb eriti vaja siis, kui ootad taimede tärkamist. See võtab aega.


Panin enda seemned kolmeks päevaks likku u 23. märtsil. 
Ilma seemneid leotamata on taimede tärkamine kahtlane üritus.

Proovisin ühel kuival seemnel kesta otsa kõige pealt hammastega lahti naksata-seemneke ei teinud teist nägugi, vaid minu hambad said pisut haiget. 
Siis torkisin teda niidiharutaja otsaga, ei miskit, v.a. üks torgitud sõrm. 
Lõpuks võtsin kõige suurema kööginoa ja nüsisin sellega. Sain miski tüki maha nüsitud. Nii, et ikkagi tuleb leotada seda kivikõva seemnekest.

28. märtsiks oli 16 seemnest tõusnud 2, hiljem veel kaks.
Mind valdas paanika, et kuhu kadusid teised seemned. Sorkisin kolmnurga otsaga mullas ja mudisin mulda näppude vahel. Ei midagi. Mis mõttes, need ei saanud ju ära mädaneda. Panin igaks juhuks suure peotäie veel ligunema, ise kirusin abikaasat, 
et too mulle telefoni seda luubi äppi ei laadinud. 
Süda ei andnud rahu, et need kuradi seemned ei saanud ju ära mädaneda. Sättisin prilli ninale, panin telefoni taskulambi põlemea (keset keskpäevast valgust ;) Kaevusin sügavamale ja voilaa, nägin rohelist idu peaaegu poti põhjas. 
Ristisin nad kaevurseemneteks ja otsustasin, et pole vaja iga päev neid vahtimas käia. Kannatust, ikka kannatust. Nädala jagu on nad potis istunud ja läheb veel aega.

 Muidugi meenus mulle hiljem see tagantjärele tarkus, et pärast leotamist võiks neil kestaotsad kergel pigistades lahti naksata. Olgu, olen kannatlik.

Eelmisel aastal oli mul aegade hämarusest vaid kolm seemet järel. Sain kaks taime.

Kuna eelmisel kevadel ei õnnestunud mul kasvuhoonet soetada, siis viisin nad ema kasvuhoonesse asumisele. Olen välismaistest videotest näinud, et kasvatatakse kasvuhoones nõudes, aga ma olen ikka seda meelt, 
et maapinnal on nende juurikatel rohkem ruumi. 
Sättisin  ka nöörid neile tugedeks. Tahavad ikka väga ronida. 


Esimesi õisi käisin igapäevaselt jahtimas.



Suve lõpuks olid taimed ikka no mitme setme meetri pikkused, ronisid lae all mööda nööre. Lõikasin ära ka mõned külgvõsud. Ei oska isegi kommenteerida, et kas peaks või ei?



Ikka ämbritega vett ja kanakakat ka pisut. 
Esimene vili valmis kasvuhoones, teised tõin enne külmade tulekut tuppa, 
soojamüüri otsa kuivama. 
Kaalusin enne kuivama panemist ära, et oleks pärast võrrelda.



Jõuludeks valmisid endatehtud luffaseebid.