TULEB LASTA MINNA

Mulle ei ole vist veel täielikult kohale jõudnud tänahommikune uudis.

Uudis, mis ei üllatanud. 

Selle uudise tulemine oli lihtsalt aja küsimus. 

Kuid kui hommikul telefon helises ja mu vana ema ütles, et tal on surma uudiseid, siis ma teadsin kohe kellest jutt.

Eile, kui oli taevaminemispüha, lahkus mu noorepõlve sõber

. 

Pea 5 kuud tagasi juhtus ühel öösel autoõnnetus. Ei, ei olnud purjus, ei olnud kiirust, olid vaid väga segased asjaolud. 

Sellest hetkest oli olemas vaid ainult ta füüsiline keha, muu oli kusagil kaugel kuhu keegi ei ulatunud.  Kõik.

Tuleb lasta minna.

Päeva sahmimise lõpetuseks võtsin aja, et teha ring ümber meie tehisjärve ja nautida seda meeletut ilu ja pisut mõelda. Selgitada endale, et vahel on minemine parim lahendus.

Surm ei küsi, kas tahad nüüd minna

vaid tuleb ja teeb oma tiiru.

Ta nõuab sult sinu hinge hinna

nüüd on kõik, ei oota ta viivu.

Kõik, mis tegid jäi siia

pole vaja sul midagi sinna

Pole vaja sul midagi kaasa viia

lase lihtsalt nüüd oma hingel minna.