teisipäev, 17. mai 2022

ILU SÜNNIB VAHEL KA PATTA PANNA

Vahel jõuab aednik headele mõtetele-lahendusteni läbi pika protsessi. Võiks ju kohe osata-teada ja õnnestuda mõne prjektiga, aga no elu ei pea ju lihtne olema. Ma arvan. et elu on tegelikult lihtne, oleneb kui keeruliseks me ise selle elame.

Aga aednikuhing otsib ja katsetab ja kombib ja spikerdab teistelt tegijatelt. Nii minagi.

Mul on aias enda valatud erinevaid betoonnõusi. No oli aeg, mil sõbrannad kutsusid mind betooninaiseks ja iga kord, kui läksin ehituspoodi, juba naeratati, et ahaaa betooni jälle jah.

Hetkel ma segu tegemise ja valamisega ei tegele, aga kiivalt kaitsen oma erinevaid vorme, et abikaasa neid minema ei viskaks. No näeb üleliigse prahina välja küll, aga väga vajaliku prahina minu jaoks.

Niisiis, minu betoonnõudes on erinevad taimekooslused pidanud kuidagi hakkama saama. Ise ma pole erilisi rahulolumärke ilmutanud. Kuni.... käisin hullu aedniku (loe väga targa ja loomingulise friigi) Riho aias. No vat, oli see alles mats mu pähe, aga pani mõtted kohe ketrama. Tal on ka neid moldmajanduse nõusid ja seal olid erinevad kivitaimla taimed. Ps. temalt nuiasin ma oma esimese aplikanni ka välja. ;)

Minu aju plahvatas ideedest ja lahendus tuli oma arust hea, aga taimematerjali nappis. Alati tulevad lahendused, mitte just kiirelt, aga räägi ja sa saad. 

Kurtsin oma mägisibulate kriisi Aalujate grupis ja kohe oli Messengeris teade, et tule ja vii. Käsimegi siis ühel õhtupoolikul sõbrannaga Sakus. Oi, seal oli palju vaadata ja ma imestan alati, et kuidas küll inimestele jäävad meelde taimede peened ladinakeelsed nimed. Ma olen õnnelik, kui eesti keelse nimegi suudan meelde jätte. Tulin paraja posu mägisibulate ja muu hea kraamiga.

Terve nädala peaaegu kõik õhtupooliku napid tunnid ma nokkisin ja sättisin oma potte. Hetkel olen üpris rahul, aga näis kuidas suve edenedes läheb.

                             







Järgmisena ootab mind kaktuste kasvuala kasvuhoones. 
Eeltööd on juba tehtud, kui nüüd leiaks aja kaktuseid tooma minna.