kolmapäev, 19. aprill 2023

Konna discoteka ;)

 Pärast pikka ja ajuragina tööpäeva "jooksen" mina tavaliselt aeda oma lillelisi ja kudulisi hoolealuseid vaatama. Sest aednikul on suurepärane võimalus oma töömaailmast põgeneda oma aiamaailma, kus loodus juhib ja ise naudid või siis lähed vooluga kaasa.


Tänagi: auto hoovi, kompsud trepile ja siis kiire ülevaatus minu konnalombi juurde, et kuidas elavad minu kolm rabakonna pesakonda.


Neile sai vareste peletamiseks isegi discoteka avatud või kõlab seal saksa house music või kõlavad seal hoopis itaalia pop või norra hard viking (eks neil kõigil on oma kokkupuude meie rahvusvahelise perekooslusega ;)) Nii et minust saab suve alguses konnamamma.


Nende nägudega on üks teema ka: kaks neist peaks olema ära tuntavad. Vihjed: ühest sai uus Riigikogu liige ja teine on hea silmaga hetkepüüdja fotoka sisse, kolmas on lihtsalt laulik ;)

Selle aasta uued tulijad on nii võluvad, et aednik võib vabalt kõhuli maas neist pilti teha ;)







Vanad olijad paitavad jätkuvalt silma ja turgutavad meelt.



Lihtsalt nii ilus on.




teisipäev, 4. aprill 2023

Kevade õieta lilled

 Nende kevadlilledega on nagu on, pigem nagu polegi. Õnneks on paar liikuvat karvalist end sättinud kenasti peenrakaunistuseks.

Siin Keskmaal, mulle tundub et eriti minu aias, oli lund kuhjaga. Viimased jäägid jõudsid sulada, aga siis saabus meilegi lumesadu. Nojah siis.


Ainukesed, kes ninad välja pistavad on üks suvaline punt lumikellukesi keset muru, uues peenraosas ka on nende õisi, siis tagaaias on pisut märtsikelluksei ja mõned lillad krookused on siin ja seal

Kõige suurem üllatus on aga eelmisel aastal lillelaadalt ostetud laugud. Ostsin isekaeimäletamitu laugu sibulat. Sibulad olid rusika suurused, lubati kõrgeid ja uhke õisikuga isendeid. Terve suve ei miskit. Sügisel oli vaja just selle koha peale istutada üks kollase tooniga elupuu. Abikaasa arvas küll, et ma olevat pisut imelik, et ostan sellise juba kollaseks läinud istiku, et nagu paremat polnud või aga õnneks piisas lühikesest selgitusest, et pisut seda umbusklikku pilku leevendada. Niisiis hark maasse (mul on sibullilled hoolikalt roheliste metalltokkidega märgistatud), et näha kas toimub muutusi või mitte. Selgus, et need neiukesed olid ikka veel uinuvas olekus.


Kurb uudis, mille üle ma väga ei kurvastagi, sest karta oli, et nii läheb, on 4 talvele alla andnud kaktust mu kasvuhoones. Kui nii siis nii, neid oligi natuke palju mu aju jaoks. Väike ümberkorraldus selles peenras ja kõik peaks korda saama ;)


Oh see kevad, ma ootan sind ja seda meeletut aiatööd ;) ;) ;)


pühapäev, 12. märts 2023

VIIRUS MIS EI TAPA AGA...

 ... võib viia sind segadusse, ajada hulluks ja röövida palju aega.

Iga aednik teab ja on vahel (mõned haigestuva korduvalt) kogenud, et haigestumine on vältimatu ja raskesti ravitav ning viirusest lahti saamine ei olegi üldse eesmärgiks.

Ehk siis aednik haigestub, kas vabatahtlikult või teiste kaasabil mingi taime kogumise, raskematel juhtudel lausa kollektsioneerimise, tõppe.

Pole minagi pääsenud! Olen tagasihoidlikult läbi põdenud hostade kogumise, pisut sinilillede, natuke astilbede kokku ahmimise tõve. 

Aga nii keha kui ka vaimu haaravat õues hakkama saavate kaktuste tõbe ei osanud ma küll oodata.

Alguse sai see juba mitmed aastad tagasi, kui lugesin kellegi aiablogist, et Eestis on ka võimalik kaktuseid õues ja kasvuhoones kasvatada. Kuna mul ei olnud seda kaktusepojakest siis kuskilt saada ja asukohta ka polnud välja mõelnud, või õigemini oli alanud meie pikaajaline ehitusprotsess ja aiakujundus, siis hoidsin seda mõttepojakest mälusopis alles.

Kasvuhoones märts 2023

Kuid asjad juhtuvad just siis kui nad peavad juhtuma.

Oma esimese kaktuse poja sain kui käisin Võhmas Riho aias ja ostsin seal ühe paraja kaktuse pojakese.

mai 2021

Tema õpetussõnade järgi kaevasin ja "ehitasin" talle kasvukoha. Siiani ajab naerma kuidas ma meie koolimaja fuajee lammutamis-renoveerimise ajal ronisin suurde jäätmekonteinerisse ja korjasin sinna visatud kergkruusa. No seda sai sealt ikka väga vabalt võtta. Minu hing ei lasknud heal kraamil prügimäele rännata.

Ja tundub, et mu esimene kaktuselapseke saab kenasti hakkama.

Teine kaktus sõitis mu heki taha aiahullu Triinu abistava käe läbi. Kuna olin saanud valmis oma lombipeenra, siis väikse ümberkorraldusega sai temagi omale hea kasvukoha.

oktoober 2021

oktoober 2022

Miks on pinnas kaetud väikeste kivikestega? Sest ühel kuumaperioodil oli ta lihtsalt end pikali visanud ja selgus, et juured polnud veel piisavalt suured. Niiviisi hakkasingi talle sinna väikseid kivikesi korjama. See kivikeste korjamine käib mul siiani, maad kaevates või muru täitmiseks toodud mullast korjan kõik paraja suurusega kivikesed, pesen puhtaks ja otsin sobiva koha ;)

Olles õnnelik oma kahe kaktuse üle arvasin, et nii see jääbki aga mõtted rändasid omasoodu ja  üks asi viis teiseni ning kaktusekoguja Anne käest saabus minu aeda Aalujate abistaval käel soovitud 4-5 kaktuse asemel terve kastitäis.

Kasvuhoones on mul alati ka ilunurk. Enne kasvatasin seal suurelehist hortensiat aga meie suhted ei olnud kuigi head, nii et üks pidi meie suhtest taanduma ja tegema ruumi kaktuste alale.

juuli 2022

Olles uurinud Annelt saadud kaktusehunnikut, sõna otseses mõttes veerinud lipikutelt nimesilte, olin kimbatuses, no ausalt öeldes tundsin end lollina. Saanud teada, et need on ikka talvekindlad ja et viigikaktused on head vastupidajad õues (seda teadsin juba varem) võtsin riski ja tegin kasvuhoonesse kaktuste maa-ala, saagu mis saab, jääb ellu see kes jääb.

nö "aerofoto" juuli 2022

Talvel FB avarustes leidsin ühe tuttava e-poest teistsugused sildid. Minul peavad kõik taimed olema sildistatud, sest ma lihtsalt muidu ei mäleta neist tuhkagi ;) Pakkumisel olid sellised värvilised sildikesed ning lootsin, et äkki sellest portsust saan u 10 musta või siis rohelist silti. Kohale jõudes selgus, et kõik on valged. Olgu siis valged.



Kõige okkalisem isend ;)

Vajus lössi, kartsin et nüüd on temaga kõik aga tegelikult on ta end lihtsalt talve üle elamiseks ette valmistanud. Hetkel tundub, et temaga on kõik korras.

Varjunud kaktus, imetilluke kelle on ka juba pojake.

Tegin internetis iga keerulise nimega taime kohta uurimustööd ja endale ka korraliku drive faili. Nii need vaheaja päevad läksid ja kell liikus väga kiiresti õhtutundidesse ning söögitegemisega ja enda liigutamisega läks nagu läks.


Olen varasemalt niiii põhjalikku uurimustööd teinud vaid hortensiate kohta.

Nüüd on kevadeks ka õuekaktustele korralikud sildid tehtud, jääb vaid nende kasvuala lõpetamine ja istutamine. Kui mu aiakülastajad küsivad, et mis nimi ja kuidas kasvab, siis saan targem välja näha.



Sügisel tuli talv liiga ruttu, ei arvestanud külmapoisid sellega, et mul on veel mõned tööd pooleli.

Ma hetkel küll ei kavatse neid juurde hankida aga mõtted liiguvad, et tulevase terrassi ühte nurka sobiks küll üks hoogsakasvuline isend. Ilmselt pean abikaasaga korraliku läbirääkimise maha pidama ja tahaks ka Opuntia fragilis "Smithwicki". Võib olla on see  mul ka olemas, sest Riho käest saadud kaktuste täpset nime ma ei teagi aga tean, et temal on see olemas.

Kes kuidas talve on üle elanud selgub küll alles kasvuajal aga ma olen lootusrikas.

reede, 24. veebruar 2023

ÜKS HETK ON AINULT ÜKS KORD

Kui sa avad oma telefoni pildigalerii, siis avaneb sulle sealt sinu tegelik olemus.

Kassihullul on oma lemmikust erinevaid magamispooside jäädvustusi, koerainimesel võluva silmavaate või koerustükkide fotosid, automaniakil on mootorite hobujõud ja vinged rehvid.

Aiahullul on oma aia liblikad, taimed ja õied, nii et google fotogalerii annab sulle sarnaste võtete kollektsioone, kust avastad, et oled aastaid kuidagi sarnaseid võtteid teinud.

Aga tabada hetke, mida sa ilmselt enam korrata ei saa on omamoodi õnn ja ainult üks kord on just see üks hetk.

Minu tänasesse päeva sobivad hetked, mis ongi just sellisena vaid üks kord.

                           





RAHULIKKU EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA!

reede, 27. jaanuar 2023

TALVEGA VÕI TALVETA

 On nagu on ja tuleb, mis tuleb!

Seda lausejupikest on hea endale aegajalt meelde tuletada.

Kevade ootus on juba nii suur, et tahaks ...... no mida 😵.

Näiteks karjuda: lihtsalt endast välja, et krt antku see ilmataat siis vähemalt korralikku talve. Käin siin aias nina maas peenraid nuusutamas ja taimi piiludes. Lumeroos on juba ammu end lille löönud.


Võiks ju ka labidaga vehklema minna, nagu abikaasa minult aegajalt pärib, et kas ma juba tahan minna kaevama. Teate, ma võin juba kasvõi kaevata.

Kasvuhoones käin ka nuusutamas ja oma über uhket kiirkomposterit söötmas. 


Ise vahin muudkui kaktuste peenart, 




torgin näpuga mulda talvekorteris olevate krüsanteemide juures ja mõtlen, et oleks suuremat kasvuhoonet vaja, sest kuhu ma panen hunniku tšillitaimi. Tee veel tšillimoosi, mille üle enamus mu sugulasi, tuttavaid ja kolleege on hullumiseni näljased ning Itaalia ja Saksa saksad ka maiustavad ning soovivad ikka seda kõige kangemat kraami.



Täna koostasin Maarahvapoest taime ja seemnetellimust. Mõnda (x5) lilletaime on juurde vaja. Aju muudkui ragistab, et mis taimeke kuhu peenrasse sobitub.

Õnneks kogu seda kevadeigatsust maandab igikestev ehitustegevus meie majas. Lõpuks valmib leiliruum, kus oh üllatust on kõik mu soovid leidnud lahendused. Abikaasa küll arvab, et halle juukseid on selle pideva lahenduste nuputamise ja eeskirjade järgimisega, talle juurde tulnud, kuid kes neid ikka lugema hakkab. 

 


kolmapäev, 25. jaanuar 2023

Siis kui oli ...

 ...talv või olles klimaatiliselt korrektne, siis kui oli lumi.

Kui telefoni mälu karjub, et on pilgeni täis ja rohkem enam ei mahu, siis tuleb ju end kätte võtta ja fotod ära sorteerida.

Mõni talveklõps vajab jagamist.