pühapäev, 12. märts 2023

VIIRUS MIS EI TAPA AGA...

 ... võib viia sind segadusse, ajada hulluks ja röövida palju aega.

Iga aednik teab ja on vahel (mõned haigestuva korduvalt) kogenud, et haigestumine on vältimatu ja raskesti ravitav ning viirusest lahti saamine ei olegi üldse eesmärgiks.

Ehk siis aednik haigestub, kas vabatahtlikult või teiste kaasabil mingi taime kogumise, raskematel juhtudel lausa kollektsioneerimise, tõppe.

Pole minagi pääsenud! Olen tagasihoidlikult läbi põdenud hostade kogumise, pisut sinilillede, natuke astilbede kokku ahmimise tõve. 

Aga nii keha kui ka vaimu haaravat õues hakkama saavate kaktuste tõbe ei osanud ma küll oodata.

Alguse sai see juba mitmed aastad tagasi, kui lugesin kellegi aiablogist, et Eestis on ka võimalik kaktuseid õues ja kasvuhoones kasvatada. Kuna mul ei olnud seda kaktusepojakest siis kuskilt saada ja asukohta ka polnud välja mõelnud, või õigemini oli alanud meie pikaajaline ehitusprotsess ja aiakujundus, siis hoidsin seda mõttepojakest mälusopis alles.

Kasvuhoones märts 2023

Kuid asjad juhtuvad just siis kui nad peavad juhtuma.

Oma esimese kaktuse poja sain kui käisin Võhmas Riho aias ja ostsin seal ühe paraja kaktuse pojakese.

mai 2021

Tema õpetussõnade järgi kaevasin ja "ehitasin" talle kasvukoha. Siiani ajab naerma kuidas ma meie koolimaja fuajee lammutamis-renoveerimise ajal ronisin suurde jäätmekonteinerisse ja korjasin sinna visatud kergkruusa. No seda sai sealt ikka väga vabalt võtta. Minu hing ei lasknud heal kraamil prügimäele rännata.

Ja tundub, et mu esimene kaktuselapseke saab kenasti hakkama.

Teine kaktus sõitis mu heki taha aiahullu Triinu abistava käe läbi. Kuna olin saanud valmis oma lombipeenra, siis väikse ümberkorraldusega sai temagi omale hea kasvukoha.

oktoober 2021

oktoober 2022

Miks on pinnas kaetud väikeste kivikestega? Sest ühel kuumaperioodil oli ta lihtsalt end pikali visanud ja selgus, et juured polnud veel piisavalt suured. Niiviisi hakkasingi talle sinna väikseid kivikesi korjama. See kivikeste korjamine käib mul siiani, maad kaevates või muru täitmiseks toodud mullast korjan kõik paraja suurusega kivikesed, pesen puhtaks ja otsin sobiva koha ;)

Olles õnnelik oma kahe kaktuse üle arvasin, et nii see jääbki aga mõtted rändasid omasoodu ja  üks asi viis teiseni ning kaktusekoguja Anne käest saabus minu aeda Aalujate abistaval käel soovitud 4-5 kaktuse asemel terve kastitäis.

Kasvuhoones on mul alati ka ilunurk. Enne kasvatasin seal suurelehist hortensiat aga meie suhted ei olnud kuigi head, nii et üks pidi meie suhtest taanduma ja tegema ruumi kaktuste alale.

juuli 2022

Olles uurinud Annelt saadud kaktusehunnikut, sõna otseses mõttes veerinud lipikutelt nimesilte, olin kimbatuses, no ausalt öeldes tundsin end lollina. Saanud teada, et need on ikka talvekindlad ja et viigikaktused on head vastupidajad õues (seda teadsin juba varem) võtsin riski ja tegin kasvuhoonesse kaktuste maa-ala, saagu mis saab, jääb ellu see kes jääb.

nö "aerofoto" juuli 2022

Talvel FB avarustes leidsin ühe tuttava e-poest teistsugused sildid. Minul peavad kõik taimed olema sildistatud, sest ma lihtsalt muidu ei mäleta neist tuhkagi ;) Pakkumisel olid sellised värvilised sildikesed ning lootsin, et äkki sellest portsust saan u 10 musta või siis rohelist silti. Kohale jõudes selgus, et kõik on valged. Olgu siis valged.



Kõige okkalisem isend ;)

Vajus lössi, kartsin et nüüd on temaga kõik aga tegelikult on ta end lihtsalt talve üle elamiseks ette valmistanud. Hetkel tundub, et temaga on kõik korras.

Varjunud kaktus, imetilluke kelle on ka juba pojake.

Tegin internetis iga keerulise nimega taime kohta uurimustööd ja endale ka korraliku drive faili. Nii need vaheaja päevad läksid ja kell liikus väga kiiresti õhtutundidesse ning söögitegemisega ja enda liigutamisega läks nagu läks.


Olen varasemalt niiii põhjalikku uurimustööd teinud vaid hortensiate kohta.

Nüüd on kevadeks ka õuekaktustele korralikud sildid tehtud, jääb vaid nende kasvuala lõpetamine ja istutamine. Kui mu aiakülastajad küsivad, et mis nimi ja kuidas kasvab, siis saan targem välja näha.



Sügisel tuli talv liiga ruttu, ei arvestanud külmapoisid sellega, et mul on veel mõned tööd pooleli.

Ma hetkel küll ei kavatse neid juurde hankida aga mõtted liiguvad, et tulevase terrassi ühte nurka sobiks küll üks hoogsakasvuline isend. Ilmselt pean abikaasaga korraliku läbirääkimise maha pidama ja tahaks ka Opuntia fragilis "Smithwicki". Võib olla on see  mul ka olemas, sest Riho käest saadud kaktuste täpset nime ma ei teagi aga tean, et temal on see olemas.

Kes kuidas talve on üle elanud selgub küll alles kasvuajal aga ma olen lootusrikas.