Jõulupidude trall on alanud.
Kohe-kohe algab käsitööseltsi istumine ja
minul pole veel kinkigi.
Mida teha kingituseks, kui sa ei tea,
kellele konkreetselt see läheb?
Surfasin mõtetes ja kappides: kudumeid pole mõtet kinkida, sest nad kõik koovad minust paremini (mina lihtsalt ei viitsi peent kudumist teha). Mul oli küll vastupandamatu soov kududa üks imearmas vanaroosa ja helehalliga termosesoendaja, aga milleks termosele soendaja,
see niigi soe, aga ikka oleks väga tahtnud
neist mõnusatest lõngadest seda kududa.
Olgu siis, teeks midagi praktilist!
Mida vajab naine, kellel vanust kas pisut üle 40 või juba kõvasti üle 60; kes on usin käsitöökäpp ja
kellel on tegelikult kõik juba olemas?
Vahtisin laual oma mummulist vilditud nõelapatja ja üks ideeterake hakkas veerema, kuni veeres valmis üheks mumpseliks ehk eesti keeli käenõelapadjaks.
Nüüd jäi veel soovida, et selle saab üks usin nõelaliigutaja.
Lisasin pakki veel kassihelkuri, isetehtud kaardi,
roostevabad nööpnõelad ja muidugi kommid.
Õnneks läkski minu kingitus usinale nõelaliigutajale ;)
Vahel ikka veab!
Mumpsel on nii suurepärane sõna, keeleuuendus on minu nõrkus :)
VastaKustuta