Mõne taimega on kohe nii, et tema kasvab seal kus tema tahab,
mitte seal kus on sinu plaan ja unistus.
Nii on lood minu spargliga, mis kasvab täpselt tänava ääres võrkaia all kruusa sees.
Seda sealt välja kaevata on üsna lootusetu ettevõtmine, sest pinnas on kivine nagu ikka asfaltkattega tänaval ja juurikad on ilmselt teisel pool maakera.
aga õige pea taipasin, et pean loobuma.
Tuleb leppida nende hingitsevate sparglipoegadega, mida olen peenrasse istutanud.
See uhke tegelane tahab just siin möödakäijate imetlust ja vahel on ta sunnitud ka loovutama mõne oksakese "uudishimulikule loodussõbrale."
Nii ta siis kasvab ja laieneb seal usinasti.
Mina käin vaid lillekimpu oksakesi võtmas ja võluvaid fotosid tegemas.
Üks vana ja toekas sparglipuhmas peab ilu jaoks olema ja küll need hingitsejad ka kosuvad. Mina oma vanast ja uhkest ikka raiusin jupikesi ja asustasin tasapisi ka peenraserva ja nüüd saab ikka normaalsel kevadel ka lauale.
VastaKustuta